Igapäevases eesti-soome kakskeelses elus kipub ununema, et oleme väga privilegeeritud olukorras, meie eestlased, soomlased (ja ka ungarlased). Meil on siiski oma kultuuri ja keele kaitseks olemas meie rahvusriigid, riigikeel, emakeelne haridus, kirjandus, kultuur, teadus. Veel on.. Teaduskeel tekitab oma tendentsiga muutuda inglise keelseks küll muret, aga sellest teine kord.
Suurem osa soome-ugri keelkonna keelte kõnelejaist hoiavad oma keelt ja kultuuri hoopis teistsugustes tingimustes. Sellistes, kus võitluses ollakse väetim osapool ja võitlust on kerge kaotada, keeled surevad välja.
Nii unustame ka ära, et meie (keeleline) perekond, hõim, on suurem, laiem ja võiks ka olla tugevam, kui selle peale mõtleksime. Kui palju tavainimene tegelikult teab sugulashõimudest, ja milleks ja kui palju tal seda üldse vaja teada on? Kui palju me tahame hoolida meie "väiksematest vendadest"?
Teame, et mitmed sugulashõimud elavad Venemaal ja kujutame ette, et nende olud seal on väga viletsad. Aga kas see on nii? Ja millistes tingimustes peavad hakkama saama läänemeresoome ja saami keeled, mille kõnelejad elavad siinsamas, Euroopas: erinevad saami keeled Soomes, Rootsis ja Norras, liivi keel Lätis, vadja keel Eestis?
Pean tunnistama, et hoolimata oma fennistika taustast, lähenen mina hõimurahvaste ja -keelte teemale võhikuna. Loomulikult on Kalevi Wiigi teooriad soomlaste või soome-ugrilaste algupärast ja levikust ka mulle tuttavad ja kõditavad mõnusalt eneseuhkust. Teadusmaailmas seda teooriat pole tõsiseks peetud.
Huvitava hõimurahvaid käsitleva populaarteadusliku lugemisena on olnud ka Rein Siku teos Minu ugrimugri. Seiklused Soome-Ugri ilmas. Eriti südantsoojendav ja väge toov on Siku tõdemus, et kuid meid kõiki soomeugrilasi kokku lugeda, oleks meid umbes 25 miljonit. See on ikka märksa rohkem ja uhkem, kui mingi hädine miljon!
"Ugrimugri – see on meie, soome-ugri rahvaste särav maailm täis vahvaid hõimlasi ja enneolematuid juhtumisi. Selliseid, mis saavad juhtuda vaid maalähedaste ugrimugridega, ei kellegi teisega: rokkivad vanaemad kartulipõllul, silmini õllesiltidesse uppunud sepp, lõõtspillimängija parlamendihoone fuajees ja püksata mehed Riigikogu õues; põlevas saunas leili võtvad mehed, majorid paanikasse ajanud trumm ja lumesaanil otse päikese südamesse sõitmine; poro kui üks maailma targemaid loomi, veresööjate sõprus kajakanäksijatega ning suure ja väikese tähega Meri rahvaid vapustamas… Vaat selliseid asju olen ilmas ringi vaadates kogenud. Ugrimugri maailm, kui selleni jõuda, on enam kui rahvad ja tavad, keeled ja meeled. See on hingeseisund, elamise viis."
Rein Sikk, Minu ugrimugri
Eesti keele, aga ka soome-ugri keelte päritolust ja ka nende kohta välja töötatud eri teooriatest võib kuulata Urmas Sutropi keeleloengut.
Head hõimunädalat ja homset hõimupäeva!
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti