Kaheharulise keelega

Igal üksi omaette vaimset tööd nohistajal saabub kord hetk, millal tahaks oma mõtteid täis pungil pead veidi kuhugile tühjendada. Pere ja muud ümbritsevad pudulojused jooksevad pakku, kasutavad kõrvatroppe, töökollektiiv on pigem fiktiivne, ja mõtete kvaliteet või töö loomus (aga ka nohistaja enda ajukapasiteet) ei ole piisaval tasemel kirjutamaks avalik-õiguslikes väljaannetes.
Võib ka olla, et on korduvalt tekkinud vajadus jagada oma mõtteid erinevate mõttekaaslastega.
Või kirjutada päevikut, kroonikat keelealastest tegemistest ja anda praktilisi näpunäiteid nendele, kes seda otsivad.

Nii sündis ka see blogi.
Professionaalsest üksindusest, vaimsest kõhulahtisusest ja soovist jagada rõõmsaid (keele)leide ka teistega. Ja nagu madu-ussile kohane, kaheharulise keelega: eesti keeles ja soome keeles. Vahel ka veidi mürgihambaga mõnesse eriti ohtlikusse tükki sisse vajutades.

Vipera berus

Kirjutan endale oma kakskeelse uurimistöö edenemise kronoloogiat. 
Kirjutan sulle, kes sa oled huvitatud mitmekeelsusest.
Ja sulle, kes sa armastad keeleasjade, eriti eesti ja soome keele üle mõtisklemast.
Aga ka neile, kes õpivad ja omandavad neid kahte keelt ja armastavad neid.

Teie Madu-uss Vipera.