Minu mitmekeelne raamaturiiul

Sain Lealt väljakutse nimetada kümme raamatut, mis mingil moel on mind mõjutanud. Polegi ammu selliseid nimekirju teinud, aga peaksin ütlema, et see on üks sedasorti väljakutse, mis tõesti huvitav  - nii teiste raamatueelistuste kui ka oma lugemuse meeldetuletamise mõttes.

Nimekirja tegemise endaga aga on üks igavesti sant lugu - mida võtta, mida jätta, ja kui juba üks meelde tuleb, hakkab neid mälusoppidest esile kerkima riburadu teisigi, KÕIK sama head ja olulised, kõigil oma mõju kindlasti olemas. Nii et ikkagi saab üsna suhteline ja hetkeseisust sõltuv loetelu. 

Alljärgnev siis on mingil moel läinud liikvele kronoloogiliselt, lapsepõlve unustamata:

1. Iris Kähäri Punainen minuutti. Sugulase kirjutatud lasteraamat, imetlesin teda lapsena kõvasti ja tema eeskuju innustas mindki unistama kirjaniku ametist ja kirjutama luuletusi.

2. Mary Poppins. Ma ikka väga armastasin - kes ei armastanud - lapsena kõiksuguseid muinasjutulisi lasteraamatuid, Puhhid, Alice Imedemaalt, Pipi jne, aga Mary Poppins oli ikka üle kõige! Kui mõned aastad tagasi see oli muusikalina Helsingis, viisin kohe lapsed seda vaatama ja lupsti pääsesin ise ka tagasi lapsepõlve võlumaailma.

3. Sari Seiklusjutte maalt ja merelt. Dumas, Verne, Pál-tänava poisid ja mitmed teised, sari oma samasuguste selgadega oli raamaturiiulis kui lugemishullu kommipood...

4. Silvia Rannamaa Kadri ja Kasuema. Oma lapsepõlve vähem helged sündmused sidusid mind emotsionaalselt nende raamatute külge pikaks ajaks.

5. Prantsuse kirjandusklassika, Balzac, Zolá, Flaubert olid mu keskkooliaja lemmikute hulgas. Mingi hetk tegelesin sellise totrusega, et kirjutasin neist raamatutest söömingute ja toitude kirjeldusi endale välja. Ju siis oli kasvaval inimesel peale vaimutoidu ka ihutoidu nälg! Ja oh seda romantikat, mis neist leidus..

6. LUULE.

6.1 Marie Under

6.2 Baudelaire

6.3 Doris Kareva

6.4 Artur Alliksaar

6.5 Eino Leino

6.6 Mirka Rekola

6.7 Laotse

6.8 Rumi  

7. Valmar Adams luulekogu Õhtune valgus. Kujundas minu maailmavaadet idamaiste filosoofiate suunda väga tugevalt (=sattus mu teele õrnas eas). Samuti Adamsi Esta astub ellu romaani lugesin siis, ja see oli ka meeldejäävalt hästi kirjutet. 

8. Jostein Gaarder Sofia maailm. Võib olla see on kirjutatud noortele, ise lugesin selle läbi alla kolmekümnesena, ja pean seda senini kohustuslikuks kirjanduseks nendele, kes end filosoofias veidi harida tahavad. Nüüd on see raamat mu tütre laual. Ise sain sealt mitmeid uusi mõtlemissuundi, nii nagu kunagi varem Valmar Adamsi luuletustest.

9. Andrus Kivirähk Rehepapp. See ja mõned muudki Kivirähu teosed on kui rusikas silmaauku eestluse kirjeldus, muidugi, eestlust jagub ka mitmesse patta, aga midagi on tema teostes nii äratuntavalt tabatut, et lihtsalt lust lugeda. Ja kõige tõsimeelsuse ja poliitkorrektsuse kõrval on hädasti vaja teinekord lugeda sellist mahlast (enese)irooniat. Selle teosega seondub ka problemaatika, et Soomes ja soome keeles ei mäletata enam kratte, puuke ja muid tegelasi, kuigi tõlketeosesse Riihiukko  need on üsna hästi ümber pandud.

10. Valdur Mikita Lingvistiline mets. Sel suvel mu maailm muutus jälle. Lugesin seda raamatut Eesti reisi ajal, ja nägin Eestit ja kohti kus viibisin, täiesti uues valguses. Iseend, eestlasi, eesti maastikke, eesti keelt, päikest ja maad ka. 

No ja mis jäid välja nimekirjast: Sofi Oksase Puhastus, Pelevini Tshapai ja Pustota, Dostojevski, Kafka, Uuno Kailas, Leena Krohn ja paljud teised. 

Selles blogis on ka mainitud minu lemmikuid: http://lueihminen.blogspot.fi/2013/09/sofian-maailma-jostein-gaarder.html ja siit saab ajakohaseid lugemissoovitusi: http://lugemissoovitus.wordpress.com/

Mis on sinu lemmikud läbi aegde?